Ehk siis kuidas ma täna tegin oma ilmatuma pikkasid jalgsi matkasid läbi Tartu linna Uru ja Lodjakoja vahet ning enamuse päevast nälgisin.Hmm... ma loodan, et rohkem ma sihukesi jalutuskäike nii kiire tempoga ei taha enam või no ei pea tegema kui nüüd aus olla. Vaesed jalad on veel siia maani valusad ja väsinud ja karjuvad iga liigutuse peale.
Avastasin ka täna Kaubamaja toiduosakonnast sööta mutetsedes, et Juissi mahl-energiajook on nüüd uue maitsega ja rohelises pakendis. Päris hea kraam teine.
Aga jah, selle keebi ääre sain täna ikkagi ära õmmeldud, seega ei pea hakkama lõngakera neelama:D
Ootan jua isegi pikkisilmi Iidma mängu mis see laupäev nüüd tuleb. Miks küll aeg kiiremini ei võiks liikuda?
Tahaks juba kohale jõuda ja kostüümi selga tõmmata ning kanduda oma tegelase mõttetesse. Irw... aga enne seda peab vist homme Drägunile ka selgeks õpetama meie laulud, et ta vaene uppund mereröövel ka laulda meiega koos oskaks ning ei vaataks kuskilt lava äärest lolli näoga publikut.
Mmmmm... kostüüüm... ootab... peab... vist... hakkama... jälle... õmblema... mmmmm... väsinud... paanika... uni... jalad...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar