reede, 30. november 2007

lõbus päev

Aga see eest hea päev. Sai magatud kella kaheni, kuna eelmine öö sai tantsuklubis tantsimas käidud ning sellele eelneval ööl oma arvutiga mässatud ja see jälle koostöö valmiks tehtud.

AAAAH! Die kuulab Meie Meest! Krt küll sellega tuleb meelde kogu gümnaasiumi aeg ja muu selline mäsu. Oh sa vana tore.

Käisin siis ka Lehol külas ning viisin talle tema kandle tagasi ning näitasin talle jooniseid ning andsin talle ka mõõdud ning ta lubas mulle vöömõõka teha :D
Andsin talle siis ka selle tulevase vaeva nägemise eest purgi täie õunamoosi ning ta uuris kui kaugel ka minu valmiv kannel on.
Üritasime ka mu arvutile peale laadida Linuxit, kuid see katse meil ebaõnnestus. Otsus oli siis, et jätame parem panemata, kuna ma ei tahtnud oma XP'st loobuda - mille paigaldamisega ma nägin vaeva ja alles hiljuti.

Postkastid sain ka korda endal ning nüüd ei uputa nad enam üle voolavate kirjade käes.... HAA!!
Leidisn ühe oma plaadi ka üles, kus mul on palju pilte peal. Enamus on Inglismaal tehtud ning rohkesti igasugustest asjadest. Mingi aeg peab vist nad lõpuks üles panema kuskile, aga kuhu, seda ma veel ei tea.
Kõik liigub vaikselt paika ja see on tore.
Mõtteid on ka tohutult tekkinud ning nüüd saab neid täitama hakkata ka vaikselt tasapisi. Nippet näppet voilaa...
Jah ja lund on ka lõpuks rohkem maas ning jõulud on vaid ukse taga. Piparkooke peab hakkama tegema ja glögi jooma ning palju palju mandariine sööma. Ning vahepeal mõnda päkapikku ka sabast kinni haarama ja endale ka kommi nõudma...

esmaspäev, 26. november 2007

üks ja kaks ja edasi

Nõelaga saadud siis rünnakuid tehtud korralkikult. Isegi igasuguseid muid tähtsaid asju tehtud. Palju veel teha, kui mis siis, kes ei proovi, see lõppu ei näe.
Tegin ühhte kohta eile listi animede jaoks mida näinud ja mis nägemata, kõik tänu Mirjule.
Arvuti ikka veel jamab. Vahepeal hullemini kui muidu, kuid eks ma elan ta üle ning käin ta xp-plaadiga üle.
Urg on kah sama nagu varem, kuid talle on tekkinud ühe ukse ette tekk, et soojust rohkem peaks ning wc-s pole ka enam kosmose tunnet - kõike ei unda su ümber nagu mingis tuulekoridoris.
Vaatasin Wiedzmin'i ja Hunditapja jälle ära - paistab, et ma ei suuda neist kahest kohe mitte tüdineda.
Vahur soovitas ka mingit koomiksi lehekülge, mis pidi olema vahva, kuid ma ei viitsinud seda täna kohe mitte vaadata ja seega tegelesin muude asjadega.

pühapäev, 25. november 2007

nõelad, niidid,Austraalia,...

Õlarätik on peaaegu valmis, ainult mõned narmad veel panna paika ning viia siis endale Urgu, kus seda siis külma kaitseks õlgadele saab võtta. Saab ka hakkata tegema muid asju, millega pole veel jõudnud tegeleda. Sokkid, särgid, kindad ja kõik muu selline käsitööline kraam.

Emaga rääkisin hommikul telefoni teel ning sain teada, et tädi kavatseb minna Rootsi mõneks ajaks. Eks ole ju tore, kui enamus koduseid on üle ilma laiali loobitud. Raha peab olema siis palju, et külla mina neile. Kõige kaugemal, Austraalias on siis Margit, kes naeris kah, et koguma peab jah. Mis muud siis nüüd üle jääb, kui on tahtmine kellelegi külla minna.

Vaat kui võtan ka kätte ja kolin kuhugile välismaale ära. Siis peate hakkama ka mul külas käima. Aga seniks saan kükitada siis külmal talvel oma mätta otsas ning vahepeal ringi kosserdada kõigi muude mättaste vahel.

Aga nüüd siis toidu otsingutele...

kolmapäev, 21. november 2007

kriu-viu

... ja palju muidki asju. Täna kohe oli huvitav päev. Sai kokkatud kartulipannkooke, millest pooled siis ära söödud nüüdseks. Moosi ja kooki ka :D

Uru eest sai lehti riisutud ja Mirjamit aidatud sellega. Uru wc tehti ka lõppuks korda ja nüüd vaja veel uste süsteem ära lahendada, kuna kasutada saab mõlemat, tuli käib ühest lülitist, ühel ei käi uks ette ja lukku saab panna wc kolmandat ust kasutades.

Sain Lohe käest oma raamatu tagasi ning olin pikka aega dilemma ees, et kummast enne suutäis võtta - kas kohvi või õunamoos.

Haaaa... see kollane bukkake koll on hea viskerelv mida loopida:P

teisipäev, 20. november 2007

Suhkrutükk

Eile sai lõpuks ka Lõunakeskuses ära käidud üle pikka aja ning endale üks liivahiir veel juurde muretsetud. Täitsa armas oli ning poole väiksem kui mu teine hiir.

Arvuti on ikka sama vana pörsas ning ajab oma sõrad harki ja ei tee seda mida ma tahan.
Vaja teda natuke ühest ja teisest küljest pigistada ning sakutada, et järsku võtab mõistuse pähe:)

neljapäev, 15. november 2007

haa ja ma olen tagasi

Pikka aega pole mitte midagi siia kirjutanud. Eks kõigel ole omad põhjused ning päris mittu korda olen ka mõelnud, et võiks kirjutada, kuid siis pole nagu aega olnud või nagu vahepeal juhtus kadus mu arvutist ühendus ning ma olin pikka aega info nappuses.

Täna oli täitsa tore loeng Tarus, kuhu ma viimasel minutil jõudsin, kuna olin juba suutnud kogu asja ära unustada. Muidugi mul vedas ka toidu leidmisega, kuna avastasin hapukoorekoogi Kaubamajast - sada aastat pole toda saanud maista! - ning Urg oli ka üllatavalt endale mikrouuni muretsenud.
Viimane aeg ühel sildil olev lause tagasi lükkata, kuna ma Pole Teie Ema ja ei kavatse ka mitte kohe teie järel nõusid pesta. Vot siis!

Oortile saab loodetavasti nende kuued üle anda esmaspäeval. Tegelt oleks juba ammu pidand ära andma, kuid mu tervis oli vahepeal päris halb ning ei saanud seda teha.
Lülitasin laupäeval telefoni välja ning kogu suguvõsa oli kolmapäevaks totaalses paanikas, et mis minuga juhtund on, ja miks telefon väljas. Oeh!
Kohe kui telefoni sisse sain pistsid kõik helistama ja mind nõudma. No ja mis siis, et telefon väljas oli, saan aru küll nende murest, kuid ega ma ju surema veel hakka.

Õde otsustas see nädalavahetus isegi mulle külla tulla. Eks näib kui kaua ta siin Tartus vastu peab, ta ju meil mugavustega harjunud. Võttan ta vist isegi Tarbutu koosviibimisele kaasa ning näitan talle mingit osa rahvast kellega ma tahan teda suvealgul Valmiera'sse Balti Keskaja Päevadele kaasa võtta. Ta oli isegi nõus tulema ning seega pean ma endale tegema selleks ajaks midagi uut selga, et siis talle oma punase kleidi selga anda.

Tegelt isegi päris suur hunnik asju ootab valmis tegemist. Peaks vist nimekirja moodustama neist asjadest. Kui nüüd mõtlema hakkata, siis võib isegi öelda, et päris omajagu asju on ka valmis.

Kahtlustan, et need küünlad siin, mis põlema panin on vanilje omad. Aga ega vahet ka pole.
Homme peaks oma seina sisse selle akna lõikama ja sokkide tegemisega tõsisemalt pihta alustama. Palju on teha, kuid aega on see eest vähe.