Oh jah... oli mäng!Jääb meelde vist päris tükkiks ajaks tänu sellele, et sain seal keemia üledoosi.
Mäng ise hakkas lõbusalt kui ma oma kolm korda pidin tulema mõisa kuna paaril tegelasel kulus IG-sse minemisega aega. Ja no muidugi mis ma saan öelda selle kohta, et ilmub välja mingi tegelane, kes väidab, et ta on mu ema ning mina olevat jälle millegiga hakkama saanud. Ei meeldind see kohe minu mäluta tegelasele. Pidu ise oli lahe kuni hetkeni mil mul hakkas liiga vastik olla ja ma pimedasse tuppa end peitsin kuni Liina ja Agur mind avastasid. Üritasin küll neile selgeks teha, et tahan sinna kohale jääda peo lõpuni, ja et mul pole midagi eriti hullu viga. Nad kahjuks ei jäänud seda uskuma ja hakkasid mind arsti juurde viima...
Õnneks suutsin Agurit veenda haigla ette jõudes, et mul on juba parem ning ta viis mu hoopis Laukasse, kus ma suht kohe ka ära kustusin.
Hommikul ärgates oli mul juba parem olla, kuigi natuke imelik oli veel olla kui me tagasi mõisa sõitsime.
Seal sai veel tükk aega niisama mässatud ja siis lõpuks kella 18.midagi rongi peale mindud.
Ühikasse jõudes läksin ka suhteliselt varsti magama ning hommikul siis täna ärkasin kuskil peale kümmet ning hakkasin ühikas tegutsema.
Tegin meie toas olevast vabast voodist diivani, mis näeb nüüd vägagi pädev välja ning oma aardekirstu täitsin karvase voodriga. Tänu millele on tal nüüd sees kaks kihti, millest väärtuslikumad asjad on alumise kihi peal :P
Ah jaaa... tegin endale mängu ajaks laheda kala saba ning nüüd siis kannan seda. See saba on mul päris armas ning stiilne, kuigi ma mõtlen, et peaks vist endale ühe teise saba ka tegema, mis oleks tumedamast riidest ja pikkem.
...tahaks ikkagi teada, mis minu tegelasest siis sai. Kuulsin küll igasuguseid asju erinevate inimeste käest, kuid keegi ei osanud täpselt mulle öelda mis minu tegelasega juhtus. Kohutav!
Mis minust küll sai... Miu!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar