Tagasi linnas

Jah, paistab, et Jüriöö on möödas ja mina tagasi linnas.
Ega kui valida antaks, siis ma põrutaks kohe samas tagasi Kassinurmele ja veedaks ühe nädala vähemalt veel seal koha peal. Aga pole sellist luksust meile antud ning kõik muud kohustused sajavad aga kaela. Mõte aga on siiski mingiks päevaks või paariks kui mahti saab sinna minna ja oma fotokaga natuke ilusaid pilte teha kohast. Eriti siis, kui seal vähe rahvast liigub ja niisama mõnusalt aega saab veeta.
Tohutult palju positiivset energiat sai aga sealt kohapealt endaga kaasa toodud ning palju ka tahtmist ja hakkamist, et teha kõike seda, mida muidu veeretaks edasi ja tagasi.
Nüüd siis jälle uue hooga asjade kallale ja muidugi.

Sedna roamed the deep...

Hullud, nõiad, kassid ja muud loomad...

Die arvates on mul larpi-palavik ja mis teha mulle see meeldib.
Muidugi no terve kannu täie kohvi ära joomine ei tulnud kasuks küll:P

Toppin stocki pilte üles ja kuulan liiga palju Heather Dale'i vist. Oh well! Juhtub kõigiga.

Hmm aga no ikkagi selline kassi moodi olemise tunne on sees. Loodame vaid, et kellelgi ei tule mõttesse mulle lõngakera visata, sest muidu läheks asi vist tõesti käest ära.
Kadi kleidi varukad peaks mingil määral kokku nõeluma, et hakkata nelinurki sinna tekitama. Saab vähemalt selle kleidi endal kaelast ära. Vähem asju toas, seda rohkem ruumi tekkib :P
Saangi seda väikest põrsast kuskil poole kaheteist paiku näha.
Stuartil peaks ka sabast kinni haarama, ja nahaga lajatama.
:D vallutame Stu elamise ja kasutame teda natuke ära.

Energiat on ikkagi tänaseks liiga palju. Aga see eest saab ka mõningal määral asju tehtud tänasega. Pole ju mõtet magama minna kui võib kaua üleval olla, ilma nautida ja lasta näppudel käia vahelduvalt klaviatuuri ning nõelaga.

Saun, lumi, kaamera

Eile sai Sillu, Erlessa, Markuse ja Marteniga Arno pool saunas kädud. Mõnus oli, eriti peale pikka haige olemist. Vaatasime Gamers2 ja mängisime Munchkin Bites kaarte. Tahan veel sauna saadaaa...

Täna sain vist oma liiga palju lumes ringi sumbatud, fotokaga pilte üritatud teha ning Krooksus vahelduseks sooja teed joodud. Kadi käis ka lõppuks minu poolt läbi ja ma sain talle kleiti nõeltega selga proovitud, et seda edasi teha. Suurele Rassile saatsin kaks väikest klaaskuuli - zer good twin and the bad twin!- Kõustida sünnipäevaks. Blaah... Eks mul oli vist mingi kummaline tuju jälle.

Jääalasi peaks nüüd kätte võtma ja läbi lugema ning muidugi kõik muud raamatud siin kõrval. Ja tegelt peaksin ma jätma selle energiajoogi joomise kohe nüüd, aga vist siiski mitte.

Home on plaan siis minna jälle pildistama hommiul, kui valgust on kõige rohkem. Kõust lubas ka kostüüme leida ning peale seda siis D&D Jyrka kampaaniaga Kaarini pool.

Peaks otsima oma pliiatsid üles ja nad ära teritama. Viimasel ajal jälle mingi joonistamise himu peale tulnud. Kõiges on vist süüdi see, et ma tõstsin oma ühe joonistus blokki endale liiga voodilähedale, kust teda on lihtne haarata.

Et tervis haigust võtaks...

Päh... sain ka lõpuks nüüd sellest pidevast tõbine olemisest ja voodis kõrgetemperatuuriga olemisest lahti. Kurk iseenesest veel natuke nagu oleks haige, aga loodame kõige paremat ja sellest rohkem ei räägi.

Et siis toredate asjadena sain lõpuks eile siis ühikast ka jalad alla ja minema. Käisin uues Urus siis esimest korda ka ära. Väga võõras oli. Pikk ja kitsas ning imelikult valge.
Dani ja Marten oid seal ees ja mängisid juba Munchkin Bites kaarte, mille järgmise lahinguga siis isegi ühinensin. Aega ainult jäi väheks ning ei jõudnudki partiid ära lõpetada, vaid pidin oma kaardid järgmisele üle andma. Täpselt ei teagi kumb neis siis kas Mialee või Stuart, kes hiljem saabusid ka kohale.

Aga mina jalutasin sealt edasi üle väga pikka aja Ekraani koos Arnoga vaatama ''Benjamin Buttoni uskumatu elu''. Ei oskagi kuskilt alustada selle filmi kommeneerimisega. Kuna ma polnud enne seda temast midagi kuulnud eriti, siis minu jaoks oli ta tõesti mõnus film. Tekkis tahtmine seda raamatut lehitseda, mille põhjal ta tehtud. Aga soovitan soojalt vaatama minna.
Peale filmi sai mõneks ajaks maandutud Tsink Plekk Pange, kus teed joodud ning juttu vestetud.
Mmm jaa reisimised ja kõik muu...


Täna siis käisin linnas 'The forge in the forrest' raamatul järgi Krisos ning kiire liigutusena ka apteegis, kust sai vitamiine muretsetud ja köha ohjeldamiseks mingeid tablette.
Peatusin lõunastamiseks siis Keiduga koos Kuumas Tassis, kuna Helenil pidi aega minema ja mul oli veel omajagu aega üle.

Tatsasime sealt edasi Kirjandus muuseumi juurde, kust tema siis lippas edasi kooli ja mina läksin Helenit otsima. Helen otsustas aga ümber, et saab hoopis Seltside majas kokku, ning seega kolisin ma ühest majast teise üle.
Pepleris vestlesime veidi kandle teemadel ning ta andis mulle mõned tekstid ning ühe uue laulu, mida kandle peal mängima võiks õppida.
Sealt tormasin edasi Suokassiga kokku saama, kes istus koos ühe tuttavaga Ruumi kõrval raamatuantiigis. Tass teed, üks raamat rohkem koju tassida ja palju vahvat juttu võib sealse peatuse kokku võtta.

Kodus nagu ikka asjatatud edasi, riideid tõstetud ühest kohast teise ja lõpuks otsusele jõudnud, et homme on tegelt ka väga ilus päev ning joonistamisega võiks jälle natuke tegeleda. Ongi sõrmed muidu liiga ära nõelutud nägu.

Isadepäev

Hommik on ja kell on liiga vähe, et ennast liikuma sundida, aga siiski ma olen juba pikemat aega üleval ning ajan natuke õega juttu ja tegutsen temaga korda mööda netis.
Reedel oli meil vanas koolis 15. juubeli kontsert, kus mu vennapoeg esines ning millest mina siis oma fotokaga kaadreid jäädvustasin. Paari vana koolikaaslast sai näha ning mõningaid vanu õpetajaid, kes veel alles olid jäänud ajast, millal ma seal õppisin. Kontserdi lõppus sai imetleda veel ilutulestikku, mis kogu ümbruse mõnel hetkel lausa valgeks lõi.
Laupäeval sai tagasi Tallinna mindud, korraks ühe ammuse Noarootsi koolikaaslasega kokku saadud ja siis edasi vanavanemate juurde lõunastama.
Ja nüüd jääbki üle veel oodata ja vaadata, et mis saab täna ja kuidas, millega jälle kord tagasi Tartu lähen.

Jälle on esmaspäev kohale jõudnud... vist

Mingi hullu ime läbi sai see nädal läbi ja uus saabus kuidagi märkamatult.
See kord siis algas kõik sellega, kui avastasid end kuskilt pärapõrgust rannast peale laevahukku. Jalg oli natuke valus ja vigastada saanud, aga see eest pudel hansjat, mis saapakülge eelneval õhtul tormisel ajal kinnitatud, oli täiesti terveks jäänud.
Ellu jäänud meeskonna ja reisijatega saarel asuva maja üle võtnud ning toitu hakkates tegema siis tuli üks neist värdjatest merelimuka poegadest ja lõi mu maha. Ei no eks sellel surnud olemisel ja maas vedelemisel verisena omi häid külgi ka. Kahju hakkab selle juures ainult sellest, et hansja surma ei saanud - mida siis surnud peavad tegema, kui neil teisel pool külm hakkab, ah? - ning ei ühinenud selle elukesega teiselpool tavamõtlemise piire.
Jättes siis selle elu siina tuleb astuda paar sammu ajas tahapoole ja keerata pahemale, et äratada siis unest üks kalmuvaim, talle pihku suruda mõega ja siis saata ta niisama töllama pimeda ja kurdina saare mitte hallimaailma, vaid selle sooja - juhul kui sa just pole õnnetul kombel end märjana avastanud saarelt hetk tagasi! - ja värvilise poole peale.
Ürita siis veel seal ringi ekselda ilma mingitelt tohlamitelt väelööke välja võlumata, mis teadagi ammustest aegadest peale lunib ju sind vastama talle paari omapoolse mõõgalöögiga.
Päeva parimaks lõpetuseks võib aga ilma vaidlemata lugeda seda, kui sa lähed ja nuttad kehatu olevusena mõne sokkiga pihta saanud tegelase õlakesel ja kurdad kui külm siin on ja kui pahad need relvad on, mida sa eales pole näinud oma pisikese elu jooksul.
Ning siis kui kõik on läbi, mitte eksisteerides minna ja ronida soojaks mõeldud väikese ruumi lavale, et siis käskida nendel tulistel kividel tänu veele paar veel kuumemat tohlakat kuuma auru välja sülitada. Äärmiselt tähtis on muidugi tähtis see juures veekogu eksisteerimine kivi viske kaugusel, et siis järsku tormates sinna sisse suubuda, paar kiledamat karjatust välja paisata ja taas sisse joosta.
Traditsiooniliselt käib selle kogu rituaali juurde ka vedeliku joomine ja mõistuse veenmine, et ta on just äsja ära ujunud ning kõik suguste lälluste tegemine on see juures asjakohane.

Hullud linnud

Hakkasin mingi aeg tagasi omal akna taga olevasse tuhatoosi linnutoitu panema ja nüüd käivad nad kambakesi mul aknalaual söömas, kisklemas NING aknast sisse piilumas. Nad teevad seda isegi mitmekesi korraga, piiluvad üle akna serva ja siis siutsuvad. Vaata, et varsti, kui tuleb jõulukuu, siis hakkavad veel punaste tuttmütsidega käima võidu sisse piilumas.
Piilurite armee on loodud!

Hommikul käis üks ja koputas esiteks vastu aknaserva ja nõudis vist rasvapalli. Ehk siis on huvitavaid viise mille peale ärgata.

Järgmised siutsuvad jällegi akna taga ja piiluvad sisse, et millega ma nüüd siin tegele, mida kirjutan. Kes aknalauale ära ei mahu, see kasutab akna ees paaniliselt tiibadega pekslemise taktikad, et imiteerida hõljumist ja sisse piiluda.

Tuvid on võtnud kasutusele uusima plaani, kuna ma neid vahepeal siin ära ajasin oma aknalaualt, et väiksematele ikka ruumi jätkuks, siis nüüd üritavad nad läheneda uksest.
Toakaaslane sai mul siin köögi poole mindud, kui mainis, et üks patseerib koridoris ja niisama just kui sügab koivaga sulgi.

Paar tükki võtnud akna taga sisse julguse ja koputasid vastu klaasi, ei tea, kas tahavad ka külla tulla ja telekat vaadata...

Üldsuse huvides peab vist hakkama investeerima aega ka linnukeele erinevate nüansside ja kõlksatuste uurimisesse, nende defineerimisse ja siis oma keele väänamisse, et paarile jultunumale ka mõne käredama säutsuga vastata...