tegelased ja maailm

Olen ka Urus jälle oma kella poole üheteistkümnest saati ning erinevate inimestega neile tegelasi teinud oma drägoni mängu jaoks. Eriti vahva on see, et kogu grupp tuli välj väga oma näoline ning enamus neist on siis loitsijad, kui välja jätta paar erandit. Ühe tegelase pean aitama veel ära teha ning homme saab siis hakkata kella kuue paiku mängima.
Maailm on lahe ja tegelased ka seal sees. Vaatasin oma arvutis olevaid pilte ning sain palju häid mõtteid juurde mida mängus kasutada.
Homme on kell kaheksa mingi kokkusaamine ühe inimesega, kes räägib mulle palju huvitavat ning siis ma vaatan kuidas seda infot ära kasutada. Kuigi jah. Ma kipun arvama, et ma ei kasuta seda eriti palju ning enamiku sellest ma juba tean isegi.
Aga tegelikult ma mõtlen, et ma ei viitsi eriti kaua siin Urus istuda ning lähen varsti minema.
Kodus tahaks süüa teha ning makarone ja liha praadida ning siis oma maailma kaardi joonistada ning lisaks sellele pean paari tegelase stattid valmis tegema ja siis veel lisaks kõige muuga tegelema. Ehk siis mängu homseks rohkem ette valmistama.

Teisipäev

Hommik on ja ma olen üksi. Nagu imelik olla selles suhtes.
Eile oli tore päev. Mind peteti välja jalutama, kuigi ma oleks ka niisama ilusasti palumise peale läinud. Käisime Rimis ja ostsime mulle salfakaid ja natuke muid asju ja jalutasime vene kiriku juurde pingile istuma.
Enne seda olin päeval ka arsti juures käinud ja natuke linnast koju jalutanud.
Arst ei rääkinud midagi tarka, kuid see eest hakkab mu nohu kaduma. Tänud ka ühele armsale inimesele, kes mulle nohurohtu tõi, kuna ise suutsin apteegist mööduda nii, et unustasin sisse hüpata.

Pühapäev

Lõppuks ometi on pühapäev. Nina on ikka sama vastik. Homme lähen arsti juurde ning loodan, et midagi hullu mul viga pole.
Leidsin oma vanu luuletusi lehtedel ning kirjutasin nad ümber vihikusse, et nad kaduma ei kipuks.
Väljas on ilus ilma ning päike paistab ja ma tegin akna ka sellega seoses lahti.
Mõnus vaikne mürin tuleb sisse, mitte mingi suur autode undamine.
Hakkan ka nüüd sokke edasi nõeluma ning loodan, et täna mingi hetk saab üks pilt ka ära lõpetatud mis mul juba tükk aega siin paberites poolikuna on oma aega oodanud.
Ja no võibolla hiljem kui päikest nii palju pole julgen oma nina ka toast välja pista.
Ah jaa, ma leidsin oma arvutis õe tehtud pildid üles sellest kui ma viimati Tallinnas ja kodu kodus käisin :D

nina ja tõprad

Sai siis jälle täna ärgatud haigena. Ma tõesti ei saa enam aru mis mu tervisel viga on. Kogu aaeg olen haige ning siis kui arvan, et olen terveks sanud, siis järgmine hommik tunne taas, et see sama haigus on mul külas.
Tõesti selline tunne, et kui miskit muud ei aita, siis võtan selle nina maha. Ta on ming juba nii ära tüüdanud.
Eile sai siis drägonit mängitud, kus meie GM meid ilusti ära tappis ehk siis lasi kuskile väga väga sügavasse auku kukkuda. Minu tegelane oli esimene, kes siis auku lükati. Osa teistest hüppas mulle järgi ning teine osa lükati järgi. Muidugi oli mul tore kukkuda, mu tegelane oli maruvihane kirus ja needis kõike väga põhjalikult neljas erinevas keeles. Ah jaa loomulikult tuli sellest üks suur splätt, kuid mis asja veel huvitavaks tegi, oli see, et mu tegelasel oli pääris korralik hulk alkeemiat kukkudes küljes ning ühe sõnaga ei jäänud temast isegi tuhka järgi.
Aga ei sellega asi ju ei lõppe. Järgmine mäng saame teada mis meie tegelastest saab, kuna koht kus me surime on nimelt ühe jumala tempel, kes ei lase niisama kellelgi seal kohas surra ja hoiab neid elus. Et siis kõige huvitavam küsimus : mis minu tuhastatud tegelasest saad?

Aga tegelikult ootan ma, et saaks endale ühte keemiat täis teed teha ja loodan, et see ehk aitab sellele ninale pikki pead anda ja jätta ta ilma sellest lõbust mind piinata

ootus

Istun ja mõtlen vaikselt oma materjalide keskel, et millal ometi tuleb kevade päike välja. Tahaks juba päikest näha ning siis on muidugi veel palju muid asju mida tahaks näha. Kodus on muidugi mõnus olla. Vaiba tegi puhtaks nii palju kui mul õnnestus sellest lina-villast, mis gambesonist siia tekkis. Ühe huvitava raamatu lugesin ka läbi, mis oli loomulikult täis maagiat ning muid huvitavaid seiklusi. Täna saab vist korraks Alexi juurest läbi hüppatud ning siis edasi urgu koos paberitega.
Kohvi kulub muidugi ka ära selle asja juures.
Eile avastasin, et ma saan oma juukseid juba väiksesse patsi panna, kui Agur mu juukseid hakkas kinni siduma. Ta muidugi üritas mind aidata ka eile ning küsis igasuguseid küsimusi seoses materjalidega, mis ma endale selgeks paen tegema.
Mingi Genialistide laul korrutab pidevalt Tervis Tervis Tervis, mis paneb mu mõtlema, et tahaks juba olla terve nagu purikas ning mitte kaanida sisse mingit tüütut keemiat ehk siis ferveksit.

Muidugi see nädalavahetus sai kodus käidud ning üle poole aastaka oma ema nähtud. Ta oli kõhnemaks jäänud, kuid väha õnnelik. Ise ta väitis lausa, et oli võtnud 7 kilo alla, ning et talle meeldib vägagi seal Inglismaal. Auto rooli taha muidugi ei julgenud ta minna, kuna on harjunud Inglismaa liiklusega.
Linnud muidugi tegid meil kodus pesa ning varsti vist on lootus väikseid poegi saada.
Sain palju uusi asju ema käest ning niisama natuke juttu ajatud.
Oh jah kohvi sai otsa ning pab vist minema uue tassi täie järgi ning siis veel palju muid asju tegema.

jama värk reedel

bloger ei lasknud siis blogida

et siis mis reedel tahtsin kirjutada:

Homme siis jälle kord Tallinna. See kord siis oma tädi autoga ning kuskil päeval on ära sõit. Hüvasti Tartu ja tere tulemast Tallinna. Ema peaks mul juba Tallinnas nüüd olema ning lõpuks ometi saan ma ka teda näha. Agur läheb ka Tallinna mingile koolitusele. Kui õnnestub, siis näen teda Tallinnas, kuid ma ei oska midagi arvata selle kohta kuidas mul ajaliselt lihtsalt veab.

Täna oli siis Urus lõpuks Fortuna Elesgalise Lõuna Regiooni uue juhatuse valimised, kus ma siis nüüd jälle olen sees. Lisaks minule on seal veel Erlessa, Alleria ning juhatuse päälik Dani. Urus sai veel aidatud koristada ning vaipu maha panna. Et siis jah... Uru on lõpuks ometi vallutanud vaibad ning isegi Priist võttis oma pastlad ära :D
Weee... selle üle olen ma tegelikult õnnelik, kuna olen juba pikemat aega temaga sõdinud temal, et Urus peaks ikka jalanõud eemaldama. Minu võit lõpuks ometi.
Ah jaa! Kolm päeva siis tänasega kokku olen teinud Meelisele Tallinnast patse ning täna lõppude lõppuks sain nad valmis. Ma muidugi purustasin tema roosad unelmad teatades, et just see patside harutamine, mis tal tuleb hiljem teha on see kõige hullem asi patside juures.
Hmm... mulle just meenus, et ma pean oma riidekappi minema tuulama, et otsida välja riided, mis mu õe arvates on korralikud, et nad siis homme selga panna, et mu kallis väike õeke ei hakkaks jälle mu kallal vinguma. Et siis teemadel, et tema ei saa minuga tänaval koos käia, ning et issand jumal, mis asjad sul jälle seljas on. Asi ei ole tegelikult nii hull, aga mu õde on oma moodi väike biff ja no eks te ju teate millised need biffid vahel olla võivad.
Sellega seoses pean ma ka välja mõtlema mida homme endaga kaasa võtta

Kaasa vaja võtta kindlalt:
*läpakas
*mingi raamat
*ennast otse loomulikult
*oma mõistus
*eem mingid tähtsad asjad
*haa pooleli olevad nõeltehnikas sokkid
*telefon
*rahakott
*vist mingid dvd-d
*kindlasti oli veel midagi tähtsat

Aga tegelikult arvan ma, et ma unustan mingid asjad maha ja siis olen ma õnnetu ning tegelikult peaksin ma vist varsti magama minema. Homme on päev ja ilma magamata ta minuni nii kiiresti ei saabu ja ma vist olen ka mingil määral väsinud, kuid ma ei saa sellest enam aru.
Aju on vist tänaseks mõtlemise lõpetanud...

Tagasi Draakoni Südamelt

Nii olemegi tagasi järjekordselt Elesgali larpilt ning see kord siis olen suutnud oma selga külmetada vist. Teeb teine mulle valu ja ei lase magada ka korralikult.
Mäng oli muidu vahva ning tore. Eriti ei viitsigi sellest rääkida, lihtsalt ei jaksa nagu.

Kevad saabus ka pühapäeval ning haaras mu enda embusse. Mmmm. See oli mõnus tunne. Seisin täies larpi varustuses toetudes seljaga vastu tammepuud ning nautisin päikesekiirte hellitusi oma näol.
Sellest tulenevalt tuli mulle ka külakolgaste igatsus peale. Niu niu niu.
Ma ei ole just kõige suurem linnainimene rohkem nagu maalt ja hobesega :D
Noarootsi tahaks minna ning vaadata millega need hullud seal Tahu külas jälle on hakkama saanud. Innale peaks ka külla minema ja vaatama kuidas ta uus maja on edenenud.
Tegelt on üpriski palju kohti ja inimesi kellele peaks külla minema ning kellega tuleks jälle rääkida.
Nagu näiteks räägin ma praegu läbi msni Kaarliga, keda pole üle päris tüki aja näinud ning kelle ma juba olin nn kadunud isikute nimekirja suutnud arvata.

Oeh ma tahaks hea meelega metsa mõneks nädalaks kaduda...

Aga tegelikult olen ma ka õnnelik kuna mu ema tuleb 14. märtsil jälle Eestisse ning siis saan ma ka teda näha ja temaga rääkida. Millega seoses ma mõtlen, et peaksin vist siis reede hommikuse rongiga Tallinna minema.

hmm reede

Jah jälle on saabunud reede.
Ma olen lõpuks sellest haigusest ka lahti saamas ning homme on Draakoni Süda, kuhu mul on plaan minna hommikuse bussiga.
Mängime siis jälle rolli. Roll ise on päris hea, kui ma ainult enne mängu saaksin selle Goblini kätte.
Palju igasuguseid inimesi saab ka näha. Ei tea mis nad siis head ka vahepeal on teinud.
Celtic Frosti Mexican Radio kõlab kõlaristest ning tuju on ka kuidagi uimane aga hea.
Täna on siis viimane päev kui Urg on kinni ning järgmisest esmaspäevast on ta taas avatud. Soe ja valge. Peaks vist täna minema ja piiluma sinna sisse. Kiri ootab mind isegi seal. See on mu emalt ma arvan, sest kes muu mulle Inglismaalt ikka kirjutab.
Nädal aega on ka aega selleni, kui ta tuleb Eestisse jälle. Tahaks juba kodu saada.
Aga jah. Dani lubas ka külla tulla ning loodame, et Goblin tuleb ka.
Kostüüm ja muud asjad on peaaegu kokku pandud ning nüüd jääb siis üle vaid veel oodata homset.
Vara valges tõusta ja minna.
Okei mul on hetkel igav.
Hakkan parem midagi tegema enne kui magama jälle jään.

hullumeelne nohu ja külastused

Et siis mul õnnestus ennast külmetada ja haigeks jääda ning nina on totaalselt üles ärritatud. Mitte miski ei aita selle vastu... APPI!!!
Ma ei jaksa varsti enam nuusata ja nina on valus. Aaaloet on isegi saand ninna toppida ning muid asju tarvitatud. Actifed on kahjuks otsas.
Palu inimesi käis täna ka külas. Esteks oli Liina mingi aeg siin ning me rääkisime natuke juttu ja siis jäi ta magama. Ta oli tohutult väsinud ning alles mingitelt vere uuringutelt tulnud. Mina siis mängisin natuke HOMM3-e kuni Gõust helistas ja tuli oma ühele kottile järgi. Tema ja Liinaga sai siis veel räägitud ning mingi aeg läksid nad siis koos minema.
Lõpuks tuli ka Stuu mulle siia külla, kes tõi mu jalasideme riide ära. Lasin tal armsal ja toredal inimesel siis selle riide ka ribadeks lõigata ning ajasin ka temaga juttu. Keegi inimene rastapatsidega tõi ühe mõõga siis siia Stuule, et Stuu siis selle Tallinna Hulkurile või kellelegi viiks edasi. Kahjuks läks Stuu suhteliselt varsti minema ning siis ma otsustasingi natuke jälle blogisse kirjutada.
Vahepeal tahtsin lausa nina otsast ää lõigata. Ta, vastikus ise, ei taha kuidagi lõppetada oma ärritunud olekut. Oeh...
Ma loodan, et mul jätkub ninarätikuid selle hulluse üle elamiseks.
Nüüd siis vaatan mängin natuke veel seda mängu ja siis üritan midagi asjaliku ka ära teha.
Keegi võiks midagi head veel tuua...