Hommik on ja ma olen üksi. Nagu imelik olla selles suhtes.
Eile oli tore päev. Mind peteti välja jalutama, kuigi ma oleks ka niisama ilusasti palumise peale läinud. Käisime Rimis ja ostsime mulle salfakaid ja natuke muid asju ja jalutasime vene kiriku juurde pingile istuma.
Enne seda olin päeval ka arsti juures käinud ja natuke linnast koju jalutanud.
Arst ei rääkinud midagi tarka, kuid see eest hakkab mu nohu kaduma. Tänud ka ühele armsale inimesele, kes mulle nohurohtu tõi, kuna ise suutsin apteegist mööduda nii, et unustasin sisse hüpata.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar