Pühapäev

Lõppuks ometi on pühapäev. Nina on ikka sama vastik. Homme lähen arsti juurde ning loodan, et midagi hullu mul viga pole.
Leidsin oma vanu luuletusi lehtedel ning kirjutasin nad ümber vihikusse, et nad kaduma ei kipuks.
Väljas on ilus ilma ning päike paistab ja ma tegin akna ka sellega seoses lahti.
Mõnus vaikne mürin tuleb sisse, mitte mingi suur autode undamine.
Hakkan ka nüüd sokke edasi nõeluma ning loodan, et täna mingi hetk saab üks pilt ka ära lõpetatud mis mul juba tükk aega siin paberites poolikuna on oma aega oodanud.
Ja no võibolla hiljem kui päikest nii palju pole julgen oma nina ka toast välja pista.
Ah jaa, ma leidsin oma arvutis õe tehtud pildid üles sellest kui ma viimati Tallinnas ja kodu kodus käisin :D