Nii ja olengi Tartus jälle üle 2 nädala... ise ka ei mäleta millal ma nii kaua siit olen suutnud eemale hoida. Aga ega see siis nii hull ka polnud. Alguses oli Tallinnas huvitav, siis tekkis jälle selline tuttav tunne, et mitte midagi pole teha seal ning siis sai sealt põgenetud ummis jalu kiirelt Jõgevale paariks päevaks ning täna Tartu jõutud.
Pea valutab millegi pärast ning imelik on olla siin Urus.
Tahan endale väikest aarmast elusat siili... miu-miu-miu
Niuts! Keegi võiks kinkida ühe sellise armsa olevuse. Siis ma olek küll vist ülimalt õnnelik ja puha!!!
Sain palju uusi mõtteid muinasjutu larpi korraldamiseks ning hakkan siis nüüd vaikselt sellega ka tegelema. Tegelikult pean ma veel Zeegu kuidagi kinni püüdma, et ta aitaks mul kleidi lõike riidele kanda. Ja siis peaks endale veel paar asja juurde õmblema ning sokke nõeluma hakkata.
Liina-Tibuga sai eile palju räägitud ning ma veendusin paaris asjas mida kahtlustasin. See oli huvitav ja lahe õhtu. Rehepappi sai ka läbi loetud ning nüüd on vaja veel paar muud raamatut läbi lugeda.
Täna hommikul muidugi sai üles ärgatud ehmatusega, mis ei olnud just kõige vahvam asi. Ah jaa ning muidugi siis veel see asi, kui ma unise näoga laua ees istusin ning olin veendunud, et ma olen öökull ja teisel pool lauda istuvale Steffile seda rääkisin ning huilgasin:D
Ei no jah... nagu ma hakkaks vaikselt hulluks minema. Või lihtsalt ma...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar