Hakkasin mingi aeg tagasi omal akna taga olevasse tuhatoosi linnutoitu panema ja nüüd käivad nad kambakesi mul aknalaual söömas, kisklemas NING aknast sisse piilumas. Nad teevad seda isegi mitmekesi korraga, piiluvad üle akna serva ja siis siutsuvad. Vaata, et varsti, kui tuleb jõulukuu, siis hakkavad veel punaste tuttmütsidega käima võidu sisse piilumas.
Piilurite armee on loodud!
Hommikul käis üks ja koputas esiteks vastu aknaserva ja nõudis vist rasvapalli. Ehk siis on huvitavaid viise mille peale ärgata.
Järgmised siutsuvad jällegi akna taga ja piiluvad sisse, et millega ma nüüd siin tegele, mida kirjutan. Kes aknalauale ära ei mahu, see kasutab akna ees paaniliselt tiibadega pekslemise taktikad, et imiteerida hõljumist ja sisse piiluda.
Tuvid on võtnud kasutusele uusima plaani, kuna ma neid vahepeal siin ära ajasin oma aknalaualt, et väiksematele ikka ruumi jätkuks, siis nüüd üritavad nad läheneda uksest.
Toakaaslane sai mul siin köögi poole mindud, kui mainis, et üks patseerib koridoris ja niisama just kui sügab koivaga sulgi.
Paar tükki võtnud akna taga sisse julguse ja koputasid vastu klaasi, ei tea, kas tahavad ka külla tulla ja telekat vaadata...
Üldsuse huvides peab vist hakkama investeerima aega ka linnukeele erinevate nüansside ja kõlksatuste uurimisesse, nende defineerimisse ja siis oma keele väänamisse, et paarile jultunumale ka mõne käredama säutsuga vastata...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar