töö ja vaev ja Jüriöö

Saand siis palju oma kleiti õmmeldud viimasel ajan. Lootsin ta muidugi Jüriööks valmis saada, kuid kahjuks nii hästi ei läinud nii hästi. Aga see eest sain teda ikkagi kanda ja olin selle üle õnnelik. Nüüd siis vaja võtta lahti need tarvilikud õmblused ja jätkata sealt, kus siis korralikud õmblused pooleli jäid.
Jüriöö oli oma moodi vahva, kuigi jah Murakas võiks vähem juua ning nõme olla.
Kogu korralduslik pool oli omadega kaos ning mitte muhvigi ei saanud tegelikult aru mis toimus.
Aga see eest aitasin Erlessa hädast välja ning andsin talle mingi viisi regilaulule, mida me siis pulmas esitasime. Peale laulmist tõttasin siis oma küla poole tagasi, et sealset tegevust siis jälgida.
Ülestõus läks väga aeglaselt ning Aguri, Kadika, Joke ja Melianiga tulime tulema sealt enne ülestõusu. Nagu Kadikas siis ütles, et ei viitsi seal lõkke ääres niisama passida kuni venelased oma plaanid suudavad peetud ja lõpuks kloostrit lähevad vallutama. Tobe oli muidugi ka see, et sakslased ise barrikateerisid ennast sinna kloostrisse sisse ning enam vähem mitte kordagi ei toppinud oma nina sealt välja.

Täna sai siis ka palju lammutatud, ehitatud, mässatud ja koritsatud ehk siis kokkuvõttes mingi suur koristamine ette võetud. Asi kestis ikka oma piisavalt kaua aega ning nüüd olen ma väsinud ja selg on ka haige natuke.
Muusikat olen suutnud ka oma arvutist järjest süstemaatiliselt läbi kuulatud, et siis hiljem seda plaatidele ümber paigutada ja oma arvutisse selle arvelt ruumi tekitada.
Hakkan vist nüüd siis enne magama minemist natuke oma kleiti nõeluma, et mingi hetk ta päriselt ka valmis saada.