seda ja teist

Sai siis eile koos Aguriga Jõgeval käidud Helbel külas.
See oli oma moodi vahva üritus.
Tegime alguses koos väkese võileiva hunniku valmis kandikule ning siis lõpuks suundusime välja päikese kätte lõket tegema ja ilma nautima.
Kuna ilm oli ilus, siis oli tore niimoodi väljas olla. Välja arvatud siis need väikesed tuule vingerpussid, kus ta seda suitsu vahepeal meile silma keerutas.
Hiljem tulime siis kõik koos Tartusse, kus mind lasti kesklinnas välja, kuna olin lubanud paari inimesega kokku saada. Teised aga suundusid edasi Aura poole vee mõnusid nautima.
Kahjuks ei tulnud kummastki kokku saamisest eriti midagi välja ning ma suundusin siis Uru poole, kus oli Elesgali koosolek, mida ma siis üritasin jälle juhtida. Norisin natuke ka Priisti kallal Uru kohalt, mille peale ta väga kiire sammuga siit eemaldus ja lubas, et kunagi jah.
Mingi hetk jõudsid siis Kaisu ja Agur ka siia ning hakkasid muumisid vaatama.
Lõpuks läksime siit magama ära.

Täna hommikul sain Liina kaudu teada rahutustest Tallinnas ning uurisin selle kohta veel teisteltki inimestelt.
Õe käest sain veel teada, et õnneks jäi Joop puutumata.
Ilm oli muidugi selline pilves ja vihmane ning ma otsustasin Urgu tema eest põgeneda. See õnnestus mul hästi ning seega jäin sellest koledast ilmast suurel hulgal ilma.
Barbari ja Mikkoga arutasime palju oma larpi kohta. Kuupäeva panime paika. See toimub siis 6-8 juuli. Toidu osas sai ka arutatud ning homme siis läheme kohta üle vaatama, et osalejate maksimaalse arvu paika panna ning teatud asju veel arutada, mis puudutavad kohta.
Aga nüüd peaks ma vist oma kleiti veel natuke nokitsema ning siis veel mingeid asju arutama.
Ehk siis täna on olnud väga pädev päev, kuigi jah Frugot oleks vaja veel kätte saada. Aga ta ei vasta telefonile ega suhtle läbi MSN-i minuga:(

töö ja vaev ja Jüriöö

Saand siis palju oma kleiti õmmeldud viimasel ajan. Lootsin ta muidugi Jüriööks valmis saada, kuid kahjuks nii hästi ei läinud nii hästi. Aga see eest sain teda ikkagi kanda ja olin selle üle õnnelik. Nüüd siis vaja võtta lahti need tarvilikud õmblused ja jätkata sealt, kus siis korralikud õmblused pooleli jäid.
Jüriöö oli oma moodi vahva, kuigi jah Murakas võiks vähem juua ning nõme olla.
Kogu korralduslik pool oli omadega kaos ning mitte muhvigi ei saanud tegelikult aru mis toimus.
Aga see eest aitasin Erlessa hädast välja ning andsin talle mingi viisi regilaulule, mida me siis pulmas esitasime. Peale laulmist tõttasin siis oma küla poole tagasi, et sealset tegevust siis jälgida.
Ülestõus läks väga aeglaselt ning Aguri, Kadika, Joke ja Melianiga tulime tulema sealt enne ülestõusu. Nagu Kadikas siis ütles, et ei viitsi seal lõkke ääres niisama passida kuni venelased oma plaanid suudavad peetud ja lõpuks kloostrit lähevad vallutama. Tobe oli muidugi ka see, et sakslased ise barrikateerisid ennast sinna kloostrisse sisse ning enam vähem mitte kordagi ei toppinud oma nina sealt välja.

Täna sai siis ka palju lammutatud, ehitatud, mässatud ja koritsatud ehk siis kokkuvõttes mingi suur koristamine ette võetud. Asi kestis ikka oma piisavalt kaua aega ning nüüd olen ma väsinud ja selg on ka haige natuke.
Muusikat olen suutnud ka oma arvutist järjest süstemaatiliselt läbi kuulatud, et siis hiljem seda plaatidele ümber paigutada ja oma arvutisse selle arvelt ruumi tekitada.
Hakkan vist nüüd siis enne magama minemist natuke oma kleiti nõeluma, et mingi hetk ta päriselt ka valmis saada.

haigusega maadlemine

Siia maani piddevalt haige.
Nüüd on siis kogu hingamisteed sellest halvatud. Vahepeal on olnud helgemaid ja siis ka mitte kohe helgeid päevi. Et siis vahepeal ma saan normaalselt hingata ja vahepeal ei saa.
Ära tüütab juba.
Loomadega on lihtne, kui vaja pannakse nad magama. Miks ei võiks inimesi nii moodi magama panna. Vahepeal on tõesti selline tunne, et tahaks olla mõni loom, keda on võimalik magama panna. Sest see pidev piinlemine on mul juba vaikselt üle visanud.

nõrgad jalad

Sai täna mässatud niisama päeva, sellega kaasnevalt natuke Nevski prospekti legendide raamatut loetud M. Velleri esituses. Põnev ja naerma ajav raamat, mille ma siis Trexxxi käest lugemiseks sain.
Aguriga sai täna Urus minu võtmetel järgi käidud, kuna jätsin nad eile Sibylli kätte, kes seal ööbis ning hommikul vara minema pidi tõttama. Sibyll viskas võtmed sisse ja mina sain nad siis Stu käest kätte, kes siis mingi hetk oli päeval Urgu läinud. Urus sai natuke siis mingit filmi vaadatud kuni mul hakkas seal imelik olla. Siis tulime tulema. Jalad olid ka nõrgad ning ma pidevalt mõtlesin selle üle, et millal nad alla annavad, aga nad ei andnud.
Nüüd siis varsti puhkama, aga enne seda natuke lugemist.

tegelased ja maailm

Olen ka Urus jälle oma kella poole üheteistkümnest saati ning erinevate inimestega neile tegelasi teinud oma drägoni mängu jaoks. Eriti vahva on see, et kogu grupp tuli välj väga oma näoline ning enamus neist on siis loitsijad, kui välja jätta paar erandit. Ühe tegelase pean aitama veel ära teha ning homme saab siis hakkata kella kuue paiku mängima.
Maailm on lahe ja tegelased ka seal sees. Vaatasin oma arvutis olevaid pilte ning sain palju häid mõtteid juurde mida mängus kasutada.
Homme on kell kaheksa mingi kokkusaamine ühe inimesega, kes räägib mulle palju huvitavat ning siis ma vaatan kuidas seda infot ära kasutada. Kuigi jah. Ma kipun arvama, et ma ei kasuta seda eriti palju ning enamiku sellest ma juba tean isegi.
Aga tegelikult ma mõtlen, et ma ei viitsi eriti kaua siin Urus istuda ning lähen varsti minema.
Kodus tahaks süüa teha ning makarone ja liha praadida ning siis oma maailma kaardi joonistada ning lisaks sellele pean paari tegelase stattid valmis tegema ja siis veel lisaks kõige muuga tegelema. Ehk siis mängu homseks rohkem ette valmistama.

Teisipäev

Hommik on ja ma olen üksi. Nagu imelik olla selles suhtes.
Eile oli tore päev. Mind peteti välja jalutama, kuigi ma oleks ka niisama ilusasti palumise peale läinud. Käisime Rimis ja ostsime mulle salfakaid ja natuke muid asju ja jalutasime vene kiriku juurde pingile istuma.
Enne seda olin päeval ka arsti juures käinud ja natuke linnast koju jalutanud.
Arst ei rääkinud midagi tarka, kuid see eest hakkab mu nohu kaduma. Tänud ka ühele armsale inimesele, kes mulle nohurohtu tõi, kuna ise suutsin apteegist mööduda nii, et unustasin sisse hüpata.

Pühapäev

Lõppuks ometi on pühapäev. Nina on ikka sama vastik. Homme lähen arsti juurde ning loodan, et midagi hullu mul viga pole.
Leidsin oma vanu luuletusi lehtedel ning kirjutasin nad ümber vihikusse, et nad kaduma ei kipuks.
Väljas on ilus ilma ning päike paistab ja ma tegin akna ka sellega seoses lahti.
Mõnus vaikne mürin tuleb sisse, mitte mingi suur autode undamine.
Hakkan ka nüüd sokke edasi nõeluma ning loodan, et täna mingi hetk saab üks pilt ka ära lõpetatud mis mul juba tükk aega siin paberites poolikuna on oma aega oodanud.
Ja no võibolla hiljem kui päikest nii palju pole julgen oma nina ka toast välja pista.
Ah jaa, ma leidsin oma arvutis õe tehtud pildid üles sellest kui ma viimati Tallinnas ja kodu kodus käisin :D