Totaalne koristamine

Ja võtsingi end käsile ning tegin tänasest päevast totaalse koristamise päeva.
Koristama loomulikult hakkasin ma alles siis kui üles ärkasin, mis oli kuskil kl 11-12 vahel.
Hetkel pean väikest pausin ning otsusutasin natuke kirjutada. Toidu tegin ka praktiliselt valmis ning mingi aja pärast hakkan ka sööma.
Päris kõike pole veel suutnud ära koristada, kuid suurem segadus on kadunud ning homme jätkan oma koristamist. Asi pole tegelikult eriti hull, kuid mul tuli lihtsalt koristamise tuju ning nüüd ma otsustasin kõik ja palju ära koristada ning mingi hetk isegi vaatan kõik oma paberid üle ja likvideerin mitte vajalikud minema. Oh jah. Ma ei saa aru kust ma nii palju asju oln saanud.
Üks kast on veel vaja asjadega üle vaadata ning siis riietekapp ning nippet-näppet asjad ja vidinad.

Reedel sai ka Tallinnas käidud, kus toimus Elesgali koosolek ning kus sai igasuguseid asju arutatud ning mis lõppes alles peale 12-st. Laupäeval käisin siis oma vanavanemate juures ning õel töö juures külas ning viisin talle paar asja ära. Siis tagasi Hoari juurde ning kella viiese rongiga Tartu.
Aga nüüd siis jööma ja edasi koristama, kuni uinun keset koristamis tuhinat...

natuke nagu tõbine

Eile oli totaalne piin olla inimene. Haigus ründas ning peavalutas ja mingi tüütu palavik tuli ka külla. Käisin koos Heikiga autoga natuke sõitmas ning siis jälle tagasi koju ja magama.

Täna siis käisin Curu juures ning ajasin temaga Elesgali puudutavat juttu ning palju muudki juttu. See oli vahva. Sain teada, et Erlessa on haige ning temaga ma täna siis ei kohtunudgi. Mis veel uudist, et siis Riion astus juhatuse esimehe kohalt tagasi. Ta ei jaksanud vist enam sellega tegeleda. Asi on päris närvesööv ja muidu tüütu - võib ju uskuda.
Lubasin ka Curule, et teen selle Elesgali alkeemiliste jookide süsteemi valmis enne järgmist mängu.
Aga nüüd siis haaran Agurilt raamatu käest ära ja hakkan ise seda lugema ning tema siis saab oma romaani edasi kirjutada mu arvuti taga.

Viimsi, mu Viimsi

Et siis jah, ma olen lõpuks jälle oma kodu-kodu jõudnud ning naudin nüüd väikest kodus olekut.

Eile sai vanaema ja vanaisa juurest läbi astutud, kes nagu alati üritasid minu sisse tohutu koguse toitu mahutada ning siis veel porisesid, et nii vähe söön, ning et kindlasti on mul kõht väga tühi. See oli oma ette vahva ja tavaline rituaal, mis meil seal toimub, kuidas mina üritan väita, et rohkem enam mulle ei mahu sisse ja nemad üritavad veel mõne koogi minu sisse mahutada.
ee kord lõppes asi siis sellega, kui ma pidin bussile minema, et õega Estonia teatrimaja ees kasuisa auto peale minna, et siis koju sõita.
Kodus nägin siis ära need punapõsk lembelinnud, kes meil nüüd siin on ning oma venna, kes jalaluu suutis katki kukkuda. Kahju temast.
Talle roosasid karke ei antud ning nüüd peab hakkama saama sinistega :D
Ta on isegi leiutanud endale eriti mugava liikumise vahendi : rataastega kontoritoolis istudes tõukab karkudega hoogu juurde ning kivipõrandal saab isegi korraliku kiiruse kätte:P
Vahepeal on muidugi kurvi võtmine raskendatud ning ühekorra on tal ka linnupuurile õnnestunud otsa sõita- nii vähemalt Enrico väitis mulle.

Aga jah kodus on tore olla. Üritan siin arvutis ühte kroonikat kirjutada ning joon kohvi -mis on mul juba teine tassitäis! -ja mõtlen, et märts võiks juba kiiremini kohale jõuda.
Kuna siis tuleb mu ema jälle Eestisse ning ma näen teda üle väga pikka aja.
Ah jaa, ma sain õe käest lõpuks uue telefoni kätte ning nägin ära ka ema saadetud jalanõud, mis olid väga ilusad.
Eile ostsin endale muidugi ka uue sirbilaua, kuna Tartus neid ei olnud kuskil müüa, siis pidin Tallinnast muretsema.
Varsti siis edasi muude asjadega tegelema ning siis pidulikule söömale.

põrssad ja mehed

Sai siis Vanakaru juures käidud laagrist alles jäänud toitu nosimas, mis kokku võttes oli hea, kuid kui jättes kõrvale nende põrsaste üritus asja alguses põhja kõrvetada ning siis veel see tohutu raiskamine, kui ma sain teada mis nad väga hea ka kvaliteetse buljongiga olid teinud!!!!!
Nad tõbrikud olid selle metsa alla valanud ning kõik muu olid ühte patta kokku visanud!!!!!
Oh Jeebus, kuidas võivad inimesed nii moodi toiduga käituda see on ju lausa huligaansus ning ma ei suuda seda isegi uskuda. Mul jääb lausa sõnadest puudu kogu asja kirjeldamiseks!!!

TOIDUGA EI TOHI NII MOODI KÄITUDA !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Ma nii nördinud ja puha. Oeh ma ei tea mis selliste inimestega tegema peaks. Vist üks kord kõrvad väga tuliseks tegema nii, et järgmine kord selliste lollustega hakkama ei saadaks.

Niu niu niu niu
vaene toit

ei tea ma vist hindan toitu liiga kõrgelt võib olla, kuid siiski jah...

nii ja naa

Lõpuks ometi on mul aega ka natuke blogi täiendada.
Ehk siis läks aega, et taastuda talvelaagrist ning selle tohutult positiivsest mõjust minule.
Laager ise oli väga vahva ning ma loodan, et varsti varsti korraldatakse midagi sama lõbusat ning vahvat uuesti. Osa rahvast oli kahjuks haige, kuid minule nende haigused külge ei hakkanud. Mul õnnestus hoopis oma selg ää külmetada, kuid täna on selg juba parem ning nädalalõpuks täiesti terve.
Varsti hakkan Agurile gambesoni välja lõikama ning siis edasi oma emale kindaid nõeluma. Asi edeneb mul ilusti ning nüüd kui Urg ka mõneks ajaks kinni on siis saan ilusti kodus istuda ning poolei olevad raamatud ka lõpuni lugeda ning olla see juures õnnelik, et see mul ikka viimaks õnnestus. Ehk siis veel üks raamat mis on loetud... :D
Tegelt on raamatud huvitavad, kuid ma olen vahepeal lihtsalt liiga paljusid hakanud lugema ning mingi hetk on aeg otsa jõudnud ning raamatud ootama jäänud, et millal ma siis tahasi tulen ja neid loen.
Eile käis Erlessa ka mul lõpuks ometi külas ning siis sai temaga ka palju juttu räägitud. Näitasin talle isegi oma pooleli olevaid töid ning ühte kasvavat kinnast, mida ma nõelun.
Nädalavahetus võiks ka varsti kohale jõuda, et ma saaks kodus üle tüki aja ka ära käidud.

Tagasi

jah
lõpuks siis tagasi talvelaagrist surmväsinuna
võtan vastu faile ning unistan voodist
homme siis jälle kooli ning hakkab pihta kooliorjus jälle
mõte enam ei jookse ning ma lodan, et need failid saan ka kiirelt kätte

ning nüüd unenägude maale zzzZZZZZZZ

minek laagri

Lõpuks on siis kätte jõudnud jälle reede ning mina põgenen minema Tartust, et niisama head aega veeta koost toredate inimestega Taaskehastujate talvelaagris.
Kleiti pole ikka veel valmis saanud kuna ma see loll, kes ei oska ju mitte korralikult õmmelda.
Aga sellest pole midagi hullu, kuna sain endale selga Aguri mingi sooja tuunika laadse asjanduse ning oma kahe kordne villasest keep on üll.
Keebil on see omadus, et ta on väga soe ja mõnus ja hea kui ta on seljas, kuid kui ta ää võtta, siis tundub nagu kaaluks ta tohutult.

Ja mandariinid on väga hea toit ning ilma kohvita ma vist ei funka tõesti.

Aga nüüd varsti minema koos autotäie asjade ning Lemmu, Täpi ja Mantiga.