haa ja ma olen tagasi

Pikka aega pole mitte midagi siia kirjutanud. Eks kõigel ole omad põhjused ning päris mittu korda olen ka mõelnud, et võiks kirjutada, kuid siis pole nagu aega olnud või nagu vahepeal juhtus kadus mu arvutist ühendus ning ma olin pikka aega info nappuses.

Täna oli täitsa tore loeng Tarus, kuhu ma viimasel minutil jõudsin, kuna olin juba suutnud kogu asja ära unustada. Muidugi mul vedas ka toidu leidmisega, kuna avastasin hapukoorekoogi Kaubamajast - sada aastat pole toda saanud maista! - ning Urg oli ka üllatavalt endale mikrouuni muretsenud.
Viimane aeg ühel sildil olev lause tagasi lükkata, kuna ma Pole Teie Ema ja ei kavatse ka mitte kohe teie järel nõusid pesta. Vot siis!

Oortile saab loodetavasti nende kuued üle anda esmaspäeval. Tegelt oleks juba ammu pidand ära andma, kuid mu tervis oli vahepeal päris halb ning ei saanud seda teha.
Lülitasin laupäeval telefoni välja ning kogu suguvõsa oli kolmapäevaks totaalses paanikas, et mis minuga juhtund on, ja miks telefon väljas. Oeh!
Kohe kui telefoni sisse sain pistsid kõik helistama ja mind nõudma. No ja mis siis, et telefon väljas oli, saan aru küll nende murest, kuid ega ma ju surema veel hakka.

Õde otsustas see nädalavahetus isegi mulle külla tulla. Eks näib kui kaua ta siin Tartus vastu peab, ta ju meil mugavustega harjunud. Võttan ta vist isegi Tarbutu koosviibimisele kaasa ning näitan talle mingit osa rahvast kellega ma tahan teda suvealgul Valmiera'sse Balti Keskaja Päevadele kaasa võtta. Ta oli isegi nõus tulema ning seega pean ma endale tegema selleks ajaks midagi uut selga, et siis talle oma punase kleidi selga anda.

Tegelt isegi päris suur hunnik asju ootab valmis tegemist. Peaks vist nimekirja moodustama neist asjadest. Kui nüüd mõtlema hakkata, siis võib isegi öelda, et päris omajagu asju on ka valmis.

Kahtlustan, et need küünlad siin, mis põlema panin on vanilje omad. Aga ega vahet ka pole.
Homme peaks oma seina sisse selle akna lõikama ja sokkide tegemisega tõsisemalt pihta alustama. Palju on teha, kuid aega on see eest vähe.

Hello London...

Et siis jah... Homme ongi see päev kui lahkun te seast, et minna avastama Londoni uulitsaid :D
Ja no lootma peab, et lennukis ühtegi terroristi pole ning ilusti jõuan Inglismaale.
Ema juba ootabki mind ja teisi...
Aga ega mul eriti midagi pole rohkem öelda, nii et näeme siis kui tagasi olen sealt tulnud...

sini-hele-roheline valgus

Et siis jah... ikka veel tegelen oma toaga, millal valmis saan, seda ei tea. Kuid lootust on, et täna lõpetan. Sain oma uued raamatud ka kätte ning seal hulgas ka ühe kappi mille ma kavatsen siia tuppa ära mahutada.
Paistab üldse seda moodi, et täna joon ma palju teed ja kohvi ning mängin sinise ja rohelisega. Muidugi samal ajal kuulates The Rocky Horror Picture Show´d oma arvutist.
Vaadata ei viitsi kuna kuulata on ka väga vahva ja seinad ootavad.
Paar uut riiulit peasin ka endale siia tekitama. Et enamus oma raamatutest sinna ära mahutada.

ennast ja seinu värvides

Paar päeva on siis lõbusalt nüüd seinu ja ennast värvides edenenud. 1/3 on ilusti kahe värvi korra all. Põhitooniks siis sinine, kuhu kavatsus veel keldi, viikingi ja muid ornamente kahe erineva värviga peale maalida. Aga muidu võtab asi juba vaikselt ilmet.
Põrand on muidugi kavas sügav roheliseks värvida ning seina all serva mingeid vääte kasvama panna.
Seintele peaks muidugi mõned riiulid ka lisama, kuna saan varsti endale kasti täie rootsikeelseid krimkasid.
Aga jah... Lohe pool sai tapeeti maha kisutud ning minu pool tegime veel valmis neli väikest neegripoissi, kellest kaks sai siis nahka pistetud. Teised kaks on minu külmkappis Alaskal ning lõdisevad ja ootavad millal me nad nahka pistame.
Ja muidugi jõudsime Lohega ka gootidest groupisid Daleile mängida.
Eile siis punus Lohe mu juuksed patsi ning täna on mul vallatud lokid peas ning sinise kleit seljas, millega ma siis seinu värvin.
Kui Lohe tagasi Tartu tuleb, siis saan ma ka lõpuks oma läppa kätte:D
Ning siis saan ka mina hakkata jälle nõulaifima... seniks siis lõbustame end raamatute lugemisega ja igast huvitavate asjade tegemisega.

Nüüd siis tagasi värvimise juurde enne kui vihmapilved kogu valguse endasse neelavad. Aga tegelikult on paduvihmas mõnus tantsida:P

Suur trallitamine seljataga

Et siis oeh ja veel kord oeh... Mytofest on läbi! :(
Kahju, et ta nii kiirelt lõppes ja kõik ülivahvad inimesed ära viis.
Aga see eest järgmine aasta uuesti. Ma ei jaksa seda ära oodata.
Kogu üritus oli fantast ja sõnadest jääb mul lausa puudu selle kirjeldamiseks.
Sinimaniseeega sai taaskord siis lauldud ning kiikumas ja ronimas ja ujumas käidud, kahest viimasest ma küll osa ei võtnud, kuid see eest korjasin suure koguse karpe ja Suokassiga tegime käesurumist tasakaalule rohkem siis rõhku pannes. Lubasin siis neile ka rootsi ja islandi keeldeid laule õpetada, mis mulle mytokal kirjutati. Selle islandi keelse pean veel Zeekule ja Leele edasi saatma.
Aga nüüd siis peab ka muude asjadega pihta hakkama ja näiteks kirjadele vastama ning tuba rohkem korda sättima.

Järsku üks roheline tee?

Ei tegelikult on viimasel ajal palju tööd saadud teha, üritustel osa võtta ja niisama ilus välja näha.

Oma kauni haljala särgi olen ka praktiliselt valmis teinud ning Hansapäevadelt osa võtnud. Tulekul siis veel Mtofest, kuhu ma siis lähen varsti kohe Stuuga materjale muretsema. Issile peaks ka külla minema, et näha kaugel puust valmivad asjad on.

Rohelist teed on külluslikult saadud juua ning esmaspäeval saab siis veel ühe tee- õhtu korraldatud. Ma olen piisavalt osav, et kokku keerata mõni hea tee... :P

Annika arvuti sai ka korralikult tööle tänu Balorile, kes käis ja aitas kalasid siin otsida sellest arvutist. Tuli välja, et probleem oli mingites driverites, mida mina ega Annika ei osanud otsida.

Aga jah nüüd siis edasi igasuguste muude asjade juurde, mis vajavad oma tähelepanu enne mytofesti algust.
Ahjaa mu väike õeraasuke peaks homme Tartu tulema, kuid eks see veel paistab kuidas asjad kujunevad.

Jaan ja muud loomad

Neljapäeval oli õe lõpetamine Keilas. Palju rahvast ning kaost oli. Ma jõudsin seal isegi mõelda selle üle, et kas kõik lõpetamised ongi sellised aja venitamised.

Sai siin siis oma suvilas käidud ning mitu ööd järgemööda verandal kiige peal magatud.
Väikest mood puhkus, mil ainult 4 sääske nägin.
Kalad elavad meil veel tiigis ning ca 40 vesiroosi õit on oma nuppud veest välja ajanud. Nastikuid polnud näha ning paar poogitud roosi elavad kasvuhoones kurkide-tomatite juures hästi. Sel hilissuvel peab nad sealt ümber istutama, muidu läheb neil ruumi ja toidu suhtes kitsaks. Kahest mesipuust ühes on elu väga aktiivne, kuid nagu vanaisa mul ütles, siis mett see aasta eriti palju ei tõota tulla.

Metsas hulkudes leidsin väga hea raudnõgeste korjamis koha.
Kogu ümbrus tundus seal just kui ühte hetke toppama jäänud. Ning jalutada oli seal õhtul mõnus.
Korjasin endale sealt kaasa hunniku raudnõgest, mingil määral suurt teelehte, suure koguse ebajasmiini õisikuid, kolm valget kibuvitsa õit ja teksapükste kahe pungil tagatasku jagu kiva.

Tädi juures Kloogarannas ning Lohusalu sadamas käisime ema, kasuisa, vanaema ja vanaisaga.